Elus tuleks hinnata iga päeva, sest hetkega võib olla kõik kadunud. 28-aastase Dana Vulini elu pöörati pea peale, kui temaga juhtus midagi, mida ükski inimene ei vääri.
Teda ründas kadedusest vihane naine – rünnaku tulemusena sai Dana keha 64 protsendi ulatuses kolmanda astme põletuse. Danat rünnanud naine oli armukade, sest Dana oli uusaastapeol tema abikaasaga vestelnud. Ta selgitas, et tahtis hävitada Dana ’ilusa väikese näolapi’, enne kui Dana põlema süütas.
Aga see kohutav lugu toob kaasa ka midagi head ja see on midagi, millest me peaksime rääkima. Dana keeldus tagasilöökide ja hirmu pärast meelt heitmast. Ta läbis mitu operatsiooni ja alustas raske taastusravi protsessiga, seda kõike pead kõrgel hoides. Pärast mitmeid nahasiirdamisi on ta lõpuks valmis maski eest võtma.
Naine, kes Danat ründas oli armukade, sest ta sai teada, et Dana rääkis uusaastapeol tema abikaasaga. Siin on Dana enne rünnakut.
Armukade naine otsis “intsidendi” eest kättemaksu ja ahistas Danat ähvardavate telefonikõnedega. “Ma hävitan su ilusa väikese näolapi,” ütles ta Danale.
Ründaja, Natalie Dimitrovska, murdis narkootikumide mõju all viibides Dana korterisse sisse, kallas ta piiritusega üle ja süütas põlema. Dana kuulis korterist välja joostes naise naeru.
Dana keha sai 64 protsendi ulatuses kolmanda astme põletuse. Ta oli nii kõrbenud, et isegi tema ema ei tundnud teda pärast rünnakut ära.
Dana tunnistas, et enne rünnakut keerles tema elu enamasti välimuse ümber. See oli tema elu keskpunktiks. Taastusravi ajal mõistis Dana, et elus on ka teisi väärtusi
Ajal, mil tema keha tervenes, pidi ta kandma maski. “Tundsin end nagu mitte keegi, nagu mitte miski.” Ta kandis ka kohtus maski. Danat rünnanud naine sai karistuseks 17 aastat vangistust.
Kui Dana rünnakust taastumisega maadles, sai ta veel valusaid uudiseid. Arstid ütlesid talle, et tal on emakakaelavähk. Dana keeldus alla andmast. Ta läks operatsioonile, et vähk välja lõigata ning prodseduur oli edukas.
Mask painas teda jätkuvalt. “Mask pani mind tundma nagu näota inimene. Nii oleks seda kõige õigem kirjeldada.”
Pärast kahte aastat igapäevaseid pingutusi andis Dana televisioonis intervjuu ja tema saatus ning tugevus puudutasid vaatajate südameid.
“Lihtsam oleks olnud alla anda ja surra, aga ma pole kunagi elus valinud lihtsama väljapääsu teed… Kui keegi küsiks minult, kuidas ma end täna tunnen, siis ma vastaks, et olen väga uhke.”
Ta lootis, et tema lugu inspireerib ka teisi raskel ajal pisut lootust ja rõõmu leidma.
Kui ta maski eest võttis ja maailmale oma nägu näitas, palus ta vaatajatel välimusele mitte keskenduda.
“Ma loodan, et nad näevad naist, kes on tugev, võimas, enesekindel, ennastaustav, julge ja meelekindel.”
Ta lisas, et rünnak aitas tal leida oma tõeline mina. “Ma õppisin, et olen tugev isiksus ja see on miski, mis ei muutu kunagi. Ma tean oma tõelist mina.”
Dana on elav tõestus, et on võimalik terveneda nii seest kui ka väljast! Läbielamistest avalikult rääkimiseks peab olema väga julge ja tugev isiksus.