Ema tahtis pojale parimat, fotod näitavad kohutavat tulemust.

Nii nagu kõik teised emad, nautis Paola elu koos oma lastega. Aga aastal 2009, kohtas üksikema kedagi ning tema elu polnud pärast seda enam endine.

Ta kohtas tööjuures meest nimega Rodrigo Eduardo Picolini. Paola armus temasse koheselt ja nad kolisid kokku elama. Lisaks lastele eelmistest suhetest, avastas paar, et perre saabub varsti ka nende ühine laps.

Elu võttis Paola jaoks peagi karmi pöörde. Kui Paola oli oma teisel raseduskuul, kaotas Rodrigo kannatuse ja viskas naist klaasiga näkku. Mõned päevad hiljem koos poodlemas olles, hammustas ta naist kaelast.

Siiski, Paola andestas talle – kuniks juhtus kolmas intsident ja Paola viskas ta välja.

Paar ei kohtunud uuesti enne kui oli aeg laps ilmale tuua. Rodrigo tuli haiglasse, et näha oma poja, Valentino, sündi, aga ta ei suutnud end kontrollida ja visati välja.

Hiljem kohtas Paola uut meest, aga see suhe sai läbi.

Samal ajal ei tahtnud ta, et Valentino kasvaks üles isata. Ta võttis Rodrigoga uuesti ühendust. See toimus 2015. aasta lõpul, Rodrigo paistis muutunud mehena. Ta vabandas lugematuid kordi ja tegi kõik, et saada veel üks võimalus.

Paola ja Rodrigo nõustusid elama erinevates korterites ja jagama vanemlikke õigusi Valentino üle. Igal nädalavahetuse veetis poeg koos oma isaga.

See kokkulepe ei kestnud kaua. Teisel nädalavahetusel koputas keegi Paola uksele. See oli Valentino. Ta oli nuttes koju ema juurde jooksnud. Tuli välja, et Rodrigo oli teda löönud. Paola helistas Rodrigole ja ähvardas ta tappa.

Vaatamata eelnevatele ähvardustele ja füüsilisele vägivallale, ei olnud Paola selle kohta kunagi politseisse avaldust teinud. Nüüd otsustas ta, et on aeg politseisse minna.

Mõni kuu hiljem sattus Rodrigo mootorrattaõnnetusse. Jällegi, pöördus Rodrigo naise juurde ja palus temalt veel ühte võimalust. Paola kuulas ta ära ning märtsis kohtusidki nad uuesti. Rodrigo oli riides, et muljet avaldada, aga kui Paola ei teinud talle ühtegi komplimenti või kiitusavaldust, murdus ta.

“Ta pani uksed lukku ja võttis mult riided seljast. Ta haaras mind õlgadest ja lõhkus mu seljaga akna. Siis ta lõi mind jalgadega ja peksis kätega mu üle minu keha. Ta püüdis mind kägistada. Kõige leebem temast oli kutsuda mind ‘hooraks'”. Üritasin teda rahustada. “Rodrigo, palun, sa tapad mu ära,” anus Paola.

Peksmine kestis kaks tundi ja Paola andis põgenemiseks endast kõik. Ta karjus appi, aga keegi ei kuulnud teda.

Lõpuks õnnestus Paolal tagaaia kaudu välja lipsata. Ta kutsus abi, aga keegi ei julenud sekkuda. Õudus sai läbi kui keegi viimaks politseisse helistas ja Paola haiglasse viidi.

Paolal vedas, et ta brutaalse peksmise üle elas. Tuli välja, et tal oli koljuluumurd, murtud nina, logisevad hambad ja sinikad üle tema keha. Rodrigo mõisteti koduvägivalla eest vanglakaristust kandma.

Iga kord lubas Rodrigo muutust, aga ta ei muutunud kunagi. Paola muudkui andestas ja see maksis talle peaaegu tema elu. Nüüd levib tema lugu üle maailma ja ta loodab, et see on kõigile teistele hoiatuseks.

Koduvägivald ei ole kunagi aktsepteeritav – ja kui te kahtlustate, et kedagi väärkoheldakse, ärge kartke politsei poole pöörduda. Palun jaga Paola lugu oma sõpradega, et tõsta inimeste teadlikkust sellest tõsisest probleemist.